Taastuvenergial on suur potentsiaal teha Balti riikides uut võidukäiku. Oluline osa sellest on hinnavahelepingud ehk CfDd, kirjutab European Energy Eesti turu arendusjuht Paulius Petrašiūnas.
Energia varustuskindlus ühes konkurentsivõimega on Euroopa Komisjoni ning enamiku ELi riikide jaoks esikohal. Need eesmärgid käivad käsikäes süsinikuheitme vähendamisega.
Korduvalt on jõutud järeldusele, et taastuvenergiaallikate rohkus langetab elektri hulgihinda, kuna puhtam ja odavam tootmine tõrjub hinnapakkumiste järjekorras välja fossiilkütustel põhinevad elektrijaamad.
See suurendab riigi konkurentsivõimet ja toob kaasa ka muid majanduslikke hüvesid.
Turupõhise mudeli peatumine
Samas on Balti elektriturul taastuvenergia projektide arendus pidurdunud, kuna turupõhine arendusmudel enam ei toimi – puuduvad elektri ostulepingud (PPAd) ja suured tarbijad.
Leedu ja Eesti institutsioonid töötavad selle nimel, et soodustada kohalikku elektritarbimist ning rajada uusi ühendusi, et turupõhist mudelit taas elavdada. Teisalt saab uute taastuvenergiaprojektide tasandatud energiakulu vähendada, kui langeb kapitalikulu, mis omakorda sõltub suuremahulisemast ja madalama intressiga rahastamisest.
“Eesti on erakordselt heas positsioonis, et tugevdada oma energiajulgeolekut ja üldist konkurentsivõimet, kasutades täielikult ära oma taastuvenergia potentsiaali.”
Paulius Petrašiūnas
European Energy Eesti turu arendusjuht
See eeldab madalama riskiga projekte, millel on vähemalt kümneks aastaks stabiilne tuluprofiil. Tulude stabiilsust saab teatud perioodiks maandada kas fikseeritud hinnaga PPAde või riigi toetatud hinnavahelepingutega (Contracts for Difference ehk CfDd).
Lihtsustatult tähendab PPA lepingut suure elektritarbija ja elektritootmisrajatise operaatori vahel, mille eesmärk on fikseerida elektrihind koos täiendavate tingimustega vastavalt lepingu tüübile. Kahepoolne hinnavaheleping (kahepoolne CfD) on arendaja ja riigi vaheline leping, mille kohaselt maksab regulaator arendajale kompensatsiooni juhul, kui elektri hulgihind langeb alla kokkulepitud sihthinna. Ja ka vastupidi – arendaja maksab regulaatorile, kui turuhind ületab sihthinna. Regulaator rahastab seda skeemi elektrihinda lisatava tasu kaudu.
Suurte elektritarbijate ühendamine ja uute ühenduste rajamine võtab aega ning turupõhise arendusmudeli taastamine ei toimu kiiresti. Turg vajab aga kohest tõuget ning riigi garanteeritud hind CfDde kaudu võiks seda pakkuda.
Kasulik instrument
Euroopa Komisjon on hiljuti avaldanud juhised kahepoolsete CfDde kujundamiseks, rõhutades, et see instrument võimaldab puhta ja rohkearvulise energia kasutuselevõttu madalama hinnaga ning toetab pikaajalist prognoositavust ja taskukohasust. Komisjon eristab kahte peamist kahepoolsete CfDde kategooriat: tootmispõhised ja tootmisest sõltumatud.
Tootmispõhine skeem on ELis kõige levinum, kuid see soodustab maksimaalset tootmist ka olukordades, kus elektrit toodetakse üleliia ja turuhinnad langevad väga madalale – isegi alla marginaalsete tootmiskulude. See mudel maksimeerib küll tootmismahtu, kuid mitte elektri väärtust energiasüsteemi jaoks.
Seevastu tootmisest sõltumatu mudel vähendab energiasiirde kogukulusid, kuna motiveerib toetuse saajaid kohandama tootmist vastavalt turuolukorrale. Samas on see mudel keerukam, eeldades täpset võrdlusmahu modelleerimist ning võib suurendada toetuse saajate tuluriski.
Hästi kavandatud CfD-skeemi positiivset mõju elektri hulgihindadele ja energiasüsteemile võib kokku võtta järgmiselt:
- vähendab kapitalikulusid, piirates investorite tururiske;
- võimaldab tõhusamat elektrisüsteemi, soodustades turule reageerivat tootmist;
- vähendab tootmise piiranguid, arvestades võrgu läbilaskevõimet;
- langetab elektri hulgihindu, võimaldades taastuvenergial tõrjuda välja kallimat fossiilkütustel põhinevat tootmist.
ELi elektrituru määrus 2019/943 näeb ette, et kahepoolsete CfDde kasutamine otsese hinnatoetusmehhanismina uutele taastuvenergia investeeringutele peab olema kehtestatud hiljemalt 17. juuliks 2027. Seega, kui Eestis võetakse CfDd kasutusele, lähtuvad need tõenäoliselt Euroopa komisjoni juhistest. Küsimus on – millal see juhtub?
Leedu näitab teed
Leedu on samal ajal, nähes kohaliku taastuvenergia turu väljakutseid, alustanud turuosalistega konsultatsioone, et leida viise arenduste soodustamiseks ja kõrgemate turult teenitavate tulumäärade saavutamiseks, samal ajal kaaludes ka CfDde kasutamist kapitalikulude vähendamise vahendina.
Eesti on erakordselt heas positsioonis, et tugevdada oma energiajulgeolekut ja üldist konkurentsivõimet, kasutades täielikult ära oma taastuvenergia potentsiaali.
Arvestades ulatuslikke kohalikke taastuvenergiaressursse ning Euroopa komisjoni selgeid juhiseid hinnavahelepingute (CfDde) rakendamiseks, on Eestil tugev alus kiirendada taastuvenergia arendamist. See aitaks omakorda kaasa elektri hinna alanemisele, energiasüsteemi stabiilsuse tugevdamisele ning pikaajaliste majanduslike hüvede tagamisele riigile.
Lugu ilmus portaalis aripaev.ee https://www.aripaev.ee/arvamused/2026/01/22/paulius-petrasiunas-kuidas-taastuvenergia-baltimaades-odavaks-muuta