Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel tuleb COP28 eesmärgi saavutamiseks 2030. aastaks kolmekordistada taastuvaid energiaallikaid ning kuuekordistada salvestuvõimsusi – kuni 1500 GW-ni. Neist 90% peaks tulema akude arvelt, mida täiendavad pumpsalvestid, suruõhu- ja soojussalvestid.
Kui võrku lisandub järjest rohkem taastuvenergiat, toob see kaasa ka energiavarustuse varieeruvuse. Sellisel puhul ongi lahenduseks energiasalvestussüsteemid, mis muudavad energiasüsteemi turvalisemaks, paindlikumaks ja vähendavad energiakadusid, tagades kodanike ja kohalike ettevõtete stabiilse energiavarustuse.
Akud salvestavad energiat, kui taastuvenergia tootmine ületab nõudluse, ja tarnivad seda, kui nõudlus on suurem, tasakaalustades võrku ja nii tagatakse ühtlase elektri kättesaadavus. Taastuvenergia varieeruvust leevendades vähendavad salvestussüsteemid sõltuvust fossiilkütuste impordist, suurendades riiklikku energiasõltumatust ja energiajulgeolekut. Samuti toteavad sellised lahendused kõiki keskkonnasäästliku ülemineku eesmärkide saavutamist.
Näeme European Energys tugevat potentsiaali Power-to-X tehnoloogiates, millel on energia salvestamise lisafunktsioon.
Suurt perspektiivi on ka 2GW võimsuse akuenergiasalvestussüsteemide arendamisel koos kuni 40 GW päikese- ja tuuleenergia arendustega – nendes oleme esindatud enam kui 20 turul ja neljal mandril.
European Energy keskendub salvestussüsteemide arendamisele koos energiatootmisjaamadega ning investeeringu finantsmudeli analüüsimisel võtame arvesse elektrihindade volatiilsust, regulatiivset raamistikku, võrgu kättesaadavust ja tehnoloogia võimekjust, samuti ka tuluvooge.
Energiasalvestussüsteemide arengut mõjutavad paljud tegurid ning erinevaid turutingimusi võrreldes saame valida optimaalseima. Suurim erinevus turgude vahel on regulatiivse poole areng. Mõnelpool tuleb võidelda endiselt arendusvõimaluste loomise eest ning arvestada regulatiivse raamistiku kiirete muutustega, aga näiteks Ühendkuningriigis või Taanis on siht selge ja ka arengud kiiremad.
Kas salvestussüsteemide rajamist peaks toetama?
Eraldi aruteluobjekt salvestussüsteemide puhul on võimalikud Euroopa toetusskeemid. Ühelt poolt on oluline argument, et toetusskeemid annaksid hea stardi, kuid selleks, et muuta projektid majanduslikult elujõuliseks ja pangakõlbulikuks – et kaasata rahalisi vahendeid – on vaja projektide kasvu ja skaleerimist selgete tulu- ja rahavoogudega. Ja see toob meid tagasi selge ja stabiilse reguleeriva raamistiku juurde, mis on edu peamine eeldus.
Näiteks Rumeenias on European Energyl 500 MW taastuvenergia projekte koos turvalise võrguühendusega – kokku on arendamisel 1,5 GW võimsust. Näeme taastuvenergia sektori arenguks seal suuri võimalusi. Võttes ka arvesse, et hiljuti avaldas Rumeenia energeetikaministeerium ajakohastatud riikliku energia- ja kliimamuutuste kava (PNIESC) aastateks 2025–2030, mis seab Rumeenia kindlale teele 33,3 GW installeeritud PV võimsuse ja 21,3 GW tuuleenergia võimsuse saavutamiseks aastaks 2050.
Rumeenias on 2030. aasta verstapostiks seatud, et tuuleenergia moodustab 36% taastuvatest energiaallikatest ning koos päikeseenergiaga ka kokku 24% taastuvenergia kogutarbimisest. Lisaks on Rumeenia eesmärk paigaldada 2030. aastaks 1200 MW / 2400 MWh akusalvestit, mis kasvab 2035. aastaks 2 GW-ni.
Näeme, et olulisim taastuvenergia arengu eeldus on siiski selgepiiriline regulatiivne raamistik, mis annab võimaluse investeeringute tekkeks.
Lugu ilmus portaalist Tööstusuudised: https://www.toostusuudised.ee/arvamused/2025/01/10/kas-akusalvestussusteeme-peaks-rajama-toetustega